Kerikeri

Pühapäeval teatati, et tulevaks nädalaks meile tööd ei jätku. Otsustasime seepeale esmaspäeva varahommikul kohe põhja põrutada, otsida uus töö ja ringi vaadata. Hääletasime muidugi. Üks mees oli väga vahva. Kuna tal oli mingi tööalase kokkusaamiseni aega, näitas ta meile Kawakawa kuulsat vetsu, mille disainis Austria päritolu ökoarhitekt Friedensreich Hundertwasser. Ühtlasi on tegu enim pildistatud WC-ga Uus-Meremaal… (vaatamisväärsused tunduvad siin tihti välja punnitatud olevat).

s

Maja katusel kasvas muideks muru.

s

Tegelikult oli tegu päris vahva majaga, mis oli kaunistatud laineliste keraamiliste mosaiikide ja kirevates värvides klaaspudelitega.

Kusjuures, rääkides WC-dest, ei saa mainimata jätta, et ühiskasutatavad tualetid on siin maal ääretult korralikud ja need on igal pool, ka kõige väiksemates külades. Nende olemasolu üle on meil kogu reisi jooksul olnud väga hea meel.

Seejärel näitas Marcus armast mereäärset Paihia linna, kus suvisel ajal elu keeb, ent praegu tundus küll üsna rahulik olevat, ja viis meid siis Kerikerisse ära (kuigi see polnud üldse tema sihtkoht). Kerikeris leidsime endale hosteli, kus saime toa ainult meile kahele (ehk saame nüüd vabalt kell kaheksa õhtul magama minna ja süümekateta šokolaadi näost sisse ajada). Lisaks on meil oma vannituba ja maast laeni peegel. Luks värk.

Eva sai töö kohe järgmiseks päevaks. Samal ajal, kui tema kiiviistanduses vahaga möllas, käisin mina linna ajaloolisi vaatamisväärsusi kaemas. Kõigepealt tutvusin Kororipo Pa’ga, mis on midagi sarnast eestlaste linnamägedele. Tegu kolmest küljest jõega ümbritsetud rohelise künkaga, kus on kunagi olnud muistne maoori küla.

Pühapaiga lähedal asusid Uus-Meremaa kaks vanimat maja. Esimene neist on vanim kivimaja (177 a) ja tagumine on vanim puumaja.

Pühapaiga lähedal asusid Uus-Meremaa kaks vanimat maja. Esimene neist on vanim kivimaja (177 a) ja tagumine on vanim (191 a) puumaja.

parkla

Jõe kaldal pargis pidasid pikniku päris mitu perekonda. Ümber vaibal istuvate vanemate jooksid ringi väiksed lapsed, kuked, kanad, kajakad, haned ja pardid.

Rainbow

Mööda jõekallast kulges metsavahel väike jalutusrada. Kõndisin seal täitsa üksinda, kohtamata ühtegi inimest, kuni lõpuks jõudsin välja 27 m kõrguse “Rainbow” koseni. See oli päris vägev.

Homme lähme mõlemad tööle.

Advertisements

2 thoughts on “Kerikeri

  1. Kusjuures see kant tundub hullult ilus oma vanade majadega! Ja luks tuba, nii et ei pea küpsiseid häbenema- oujeeees!

  2. Kerikeri kohanimi tundub v’aga tuttavana, ka see kosk, aga neid v6ib olla sealkandis igal pool. Vaatasin kohe oma U-M albumist j’arele, me olime v’aikses linnakeses Whangarei, kus oli ka v’aga ilus kosk…ja jahisadam.
    Igatahes v6tate te igal pool maximumi ja ei l’oo aega niisama surnuks. V6TKE SIIS VIIMAST!!!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s