Jälle kiivides

Seekord oleme omadega jõudnud pakkimismajast välja ja töötame nüüd päris kiiviistanduses. Üritasime seda küll pikalt vältida, kuna kuulujuttude kohaselt olevat seal raske ja praegusel aastaajal ka külm töötada. Tegelik olukord osutus oodatust palju meeldivamaks. Esiteks on siin põhjas ilmad soojad, subtroopiline kliima ikkagi. Teiseks päästis meid tõsiasi, et oleme tüdrukud, mistõttu pandi meid poogitud kände vahatama. Kuna see meil väga käppelt käib, siis teeme ajaviiteks veidi kiivipuude lõikamist. See pole ka just konti murdev töö.

vaha

Tööülesanded on teipimine ja vahatamine. Lõpptulemus oleks nagu istandusetäis amputeeritud jäsemeid.

lõik

Kasvatasime lihaseid: pidime puudelt kõik oksad ära lõikama.

Laupäeval käisime Uus-Meremaa kõige esimeses pealinnas Russellis. Praegu on tegu armsa, väga pisikese ja rahuliku mereäärse linnaga (võiks öleda, et lausa külaga), ent kunagi ammu kutsuti seda põrguauguks. Nimelt oli tegu esimese valgete inimeste poolt asustatud paigaga, mis tõmbas ligi meremehi ja vaalapüüdjad, kes maale sattudes laaberdasid ja laamendasid. Russellisse sõitsime üle lahe praamiga – kõige otsem tee. Tol päeval leidis seal linnas aset Russell Birdman Festival. See kujutas endast põhimõtteliselt Karsummi, ainuke erinevus oli aga see, et tudengite asemel hüppasid vette igas vanuses mehed ja naised. Üritusele oli kokku tulnud palju rahvast ning tegu oli igati vahva meelelahutusega.

ufo

Kostüümid ja lennumasinad olid kodukootud, nagu Tartuski kombeks on.

peerumasin

Samuti oli ka vähe vingema varustusega esinejaid.

publik

Enamik publikust nautis tralli rannalt…

publik

… ja osa publikust istus kajakkides või jahtides.

birdman

Birdman Festival

piraat

Mõned kangemad piraadid on tänaseni veel elus.

laev

Laevad käivad ka asja juurde.

Pühapäeval hääletasime Opuasse, kust kõndisime mööda rannaäärset matkarada pisikesse suvituslinna Paihiasse. Vaatasime seal veidi ringi ning jalutasime siis Waitangisse, mis on kuulus Uus-Meremaa sünnikohana. Viskasime sinna end ilusale rohelisele golfiväljakule külili ja pidasime enne järgmist matkarada väikese pikniku. Haruru koseni viiv tee oli üsna igav, kuna ümberringi oli ainult võsa. Ainuke põnevam lõik oli läbi mangroovistiku minek. Kosk ise oli nagu Keila juga oleks Tori põrgus. Hääletasime tagasi ja ostsime õhtuks tumeda šokolaadi jäätist hokey pokey ja karamelliga. Vot see on alles jäätis!

Opua

Opua. Veel üks väike küla, kus on palju jahte ja mitte ühtegi inimest.

bay of islands

Bay of islands täies hiilguses.

mangroov

Mangroovisoo mõõna ajal.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s